Homme, 6. novembril kell 16 algab näituse avamisega Tartu Laulupeomuuseumis Tartu käsitööklubi juubelinädal. Oma 20. tegevusaastat tähistab klubi näituste, õpitubade ja konverentsiga.

Laulupeomuuseumis oleval näitusel „Olnust olevale. Olevalt tulevale. Lugudega” osalevad koos klubi liikmetega need kunstnikud ja käsitöömeistrid, kes on osalenud ka klubi viimase viie aasta ettevõtmistes, eelkõige ülemaaliste konkursside “Eesti-oma-ehe” (2011), “Taimest tulnud “(2012), “Eesti-maa-villane” (2013) ja “Loomast loodud” (2015) Tartumaa konkurssidel. Väljas on ka nende käsitöömeistrite looming, keda esitati Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu veebikataloogi kanditaatideks ning kelle töödest korraldas Tartu käsitööklubi näituse “PLAHV ja meistrid ” 2014. aasta kevadel.
Näituse külastaja kogeb laialdast looduslike materjalide kasutamist esemelises kunstis ja käsitöös – kanep, lina ja puuvill, vill, karusnahk ja nahk, jõhv ja juuksed, hammas, küüs, luu ja sarv, metall, puit, savi.
Eksponaatide juures asuvad tekstid heidavad pilgu nii loojate kui kunsti ning käsitöö valdkondade arendajate ja väärtustajate sisemaailma. Külastajad saavad aimu, miks suhtuvad avalikkuselegi tuntud erinevatel elualadel tegutsevad inimesed südamesoojusega tänaste ja kunagiste käsitöömeistrite loomingusse.

Laupäeval, 7. novembril saab keskpäevast kella neljani Tiigi Seltsimajas vaadata väljapanekut „Veimevaka lood – käsitöid tsaariajast ja wabariigi aastatest.“ Käsitööklubi liikmed tutvustavad oma käsitööalast pärandvara, kasutatud materjale ja töövõtteid ning räägivad lugusid nende loojatest ja hoidmise viisidest läbi aastakümnete ja üle sajandi.

Pühapäevast neljapäevani (8.- 12. novembril) oodatakse käsitööhuvilisi Tiigi Seltsimaja keldrisaali “Kella-viie-teele käsitööklubiga”. Õhtustel koosviibimistel tehakse käsitööklubi liikmete juhendamisel käsitööd, tutvustatakse nii unarusse jäänud kui kaasaegsemat näputööd. Igal õhtul on on kaks õpituba, kus näputööd tehes kõneldakse ka kunstist ja käsitööst ning rüübatakse mõnusat esimese-detsembri-teed (klubi asutati 1. detsembril 1995). Millised materjalid ja töövahendid tuleb kaasa võtta, sellest saab lugeda www.kultuuriaken.ee.

Reedel, 13. novembril kell 12 algab Tartu Laulupeomuuseumis konverents „Kunsti parameetrid käsitöös“.
Konverentsil esinevad meie arvamusliidrid, esemelise kunsti ja käsitöö valdkonna arendajad lähtudes kultuurhariduslikust, kultuuripoliitilisest, loomingulisest ja loomemajanduslikust aspektist.
Sõna saavad Liivi Soova (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit), Anu Raud (Eesti Kunstiakadeemia), Aet Ollisaar (Tartu Kõrgem Kunstikool), Angelika Nöps (MTÜ Hestia), Kadi Pajupuu (Kirjastus SE&ES), Raul Oreškin (Voronja galerii), Külli Aleksanderson (Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) ja Liina Veskimägi-Iliste (OÜ Vildiveski).
Konverents on jätkuks juba varasematele Tartu käsitööklubi korraldatud konverentsidele, milleks olid “Kunsti parameetrid käsitöös” (2010, Tartu Laulupeomuuseum), “Kas käsitöö + kunst = käsitöökunst või käsitöö + kunst = käsitöö ja kunst? ” (2005, Tiigi Seltsimaja) ja “Käsitöö + kunst = käsitöökunst?” (2000, Eesti Rahva Muuseum).

Tartu käsitööklubi juubelinädala ettevõtmised on osalustasuta ja pääsmevabad.
Konverentsist osavõtjatel palutakse eelnevalt registreeruda kasitooklubi@gmail.com.

Täpsem info:
Tiina Konsen,
juubelinädala eestvedaja
53478479, tiina.konsen@raad.tartu.ee

The post Laulupeomuuseumis algab Tartu käsitööklubi juubelinädal appeared first on Tartu laulupidu 2014.

18. veebruaril Tartu Kultuurikandja 2014 tseremoonial aasta kultuurisündmuse kategoorias võitjaks kuulutatud laulupeo „Enne ja nüüd” korraldajad on otsustanud aunimetusega kaasneva rahalise preemia (1800 €) annetada laulupeokiriku ehk Tartu Maarja kiriku taastamiseks. Annetust kasutatakse kiriku peatrepi remondiks, mis on ajaloolise hoone taastamistööde alguseks.

Viimase Tartu laulupeo kunstilise juhi Riho Leppoja sõnul on aeg, et laulupeod toetaksid I üldlaulupeoga seotud isikuid ja kohaliku vaimuelu edendajaid koondanud kirikut nagu kirik omal ajal toetas laulupidu. „Tartu Maarja kirik on laulupeokirik. Just selles kirikus toimus 1869. aastal esimese üldlaulupeo peaproov ja kirikutornist puhus pasunakoor peo avatuks. Tartu laulupeo „Enne ja nüüd” korraldajad tegid kirikuga koostööd juba eelmisel suvel, kui osa laulupeo piletite müügitulust kiriku taastamiseks annetati. Peaksime võtma eesmärgiks, et 2019. aastal saame koos laulupidude 150. juubeliga tähistada Maarja kiriku, mis on ühtlasi esimene eestlaste rajatud kirikuhoone Tartus, taasavamist, ” ütles Leppoja.

Linnaarhitekt Georg Geisti projekteeritud Tartu Maarja kirik pühitseti 1842. aastal kihelkonnakirikuks. Klassitsistlikus stiilis linna ja ümbruskonna külade eestlaste kodukirik, eesti laulupidude traditsiooni häll, I üldlaulupeo peakomisjoni esimehe praost Adalbert Hugo Willigerode kirik süttis 1941. aasta 12. juulil nõukogude vägede pommitamise tõttu, hiljem ehitati varemeis kirik ümber tollase Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlaks.

Aastast 2009 on kirik taas Maarja koguduse käes. Pühakoja renoveerimist ja vahendite kogumist korraldab 2003. aastal loodud SA Tartu Maarja Kirik, kelle poolt neli aastat tagasi välja kuulutatud ideekonkursi hoone taastamiseks ja põhiprojekti koostamiseks võitis büroo KOKO Arhitektid.

Joona Toivanen, Maarja kiriku koguduse õpetaja: „SA Tartu Maarja Kirik saab kirikuhoone lõpliku projekti valmis käesoleva aasta suvel, mis tähendab, et taastamistööde eelarve valmib sügiseks. Esimeses etapis ehk kohe rahaliste võimaluste tekkides taastatakse kiriku torn ja katus, päris esimese sammuna kiriku taastamisel on aga plaanis peatrepi remont, mis võetakse ette juba 2016. aastal.” Tartu linn on lubanud Pepleri 1a krundile rajatava lasteaia ehitamisega paralleelselt korrastada suurema osa kiriku ümbruse haljastusest ja kivisillutisest, peatrepi remont on nende ehitustöödega kooskõlastatud. „Oleme väga tänulikud Tiigi Seltsimajale toetuse ja kaasaelamise eest, mida kogesime juba laulupeo korraldamise ajal. On hea tunda, et Maarja kogudus ei ole üksinda seda ajalooliselt tähtsat hoonet taastamas, vaid on neid, kes toetava sõna või annetusega selle unistuse täitumisele kaasa aitavad. Tiigi Seltsimaja annetatud raha kasutame uue peatrepi ehitamiseks ning see töö ongi Tartu Maarja kiriku taastamise konkreetne algus,” ütles koguduse õpetaja.

Kiriku sihtasutuse nõukogusse kuuluv Tartu abilinnapea Tiia Teppan lisas: „Peo korraldajate otsus on kiiduväärt. Juba möödunud kevade algatus annetada igalt müüdud laulupeo piletilt osa kiriku taastamiseks, oli Tartu laulupeo põhikorraldaja Tiigi Seltsimaja poolt väga kena. Rõõm näitest, kuidas ka linnaelanikud saavad panustada eesmärgi saavutamisse, on suur. Linn on mitmel aastal oma eelarvest kiriku taastamisprojekti toetanud, loodame pühakoja kiirele renoveerimisele.”

Suvisemal ajal kasutatakse kirikut juba praegu ajutise kiriku- ja kontserdisaalina. Hoone seinad on säilinud, mis võimaldab kiriku välisilme endisel kujul taastamist, siselahenduse osas on koguduse soov mahutada säilinud osa sisse lisaks kaasaegse kogudusekeskuse tegevus- ja abiruumid.

Tartu Maarja kiriku taastamisprojekti ehk võidutöö „Noa” üks neljast autorist, Raivo Kotov, on ka üks Noore Arhitekti Preemia 2015 laureaatidest. Eelkõige on KOKO Arhitektid tuntust kogunud just keerukate hoonete rekonstrueerimisega. Arhitektuuribürood on kiidetud maitsekate teostuste ja julguse eest oma loomingu eest seista. Koostööpartneri valik annab lootust, et täitub koguduseliikmete unistus, et Tartu Maarja kirikust saab taas paljusid inimesi ja tegevusi koondav kihelkonnakirik ja kultuurikeskus.

Annetusi Tartu Maarja kiriku taastamiseks kogub SA Tartu Maarja Kirik (arvelduskonto nr EE132200221021269201).

Lisainfo:
Riho Leppoja
Tiigi Seltsimaja direktor, Tartu 2014. aasta laulupeo kunstiline juht
tel 513 8681

Joona Toivanen
Maarja koguduse õpetaja
tel 5626 0313

allikas: Tiigi Seltsimaja pressiteade

The post Aasta kultuurisündmuse preemia annetatakse Tartu Maarja kiriku taastamiseks appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Täna õhtul tõsteti Elleri muusikakooli Tubina saalis, mille lava klaasist tagasein pakub lummavat vaadet Toomele, suure au sisse Tartu eelmise aasta silmapaistvaimaid kultuuritegelasi, -kollektiive ja -sündmusi. Aunimetuse Kultuurikandja 2014 laureaadiks kõige tähtsamas, aasta kultuurisündmuse kategoorias tunnistas komisjon laulupeo «Enne ja nüüd». Selle korraldajatena käisid laval kunstiline juht Riho Leppoja ja lavastaja Astrid Hallik.

Aasta kutselise koosluse kategoorias tuli laureaadiks kultuurilehe Müürileht toimetus, harrastusliku koosluse kategoorias E STuudio noortekoor, teose looja või esitaja kategoorias maalikunstnik Imat Suumann, rahvakultuurikandja kategoorias ERMi teadur-kuraator Reet Piiri, noore kultuurikandja kategoorias Vanemuise ooperisolist Reigo Tamm, kultuurikorraldaja kategoorias muusikafestivalide eestvedaja Juhani Jaeger, kultuurikajastaja kategoorias helilooja, õppejõud ja muusikapublitsist Alo Põldmäe ning aasta uustulnuka kategoorias Elleri kooli õpilaste ansambel Innersound.

Lisaks aule said laureaadid preemiat alates 1800 eurost (aasta kultuurisündmuse korraldajad) kuni 400 euroni (silmapaistvaim uustulnukas). Aasta kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias tunnistas komisjon parimaks osaühingu Arhiivipoisid, kes on korraldanud Tartu kirjandusmaja krüptis aastaga umbes 150 kultuuri- ja 50 meelelahutuslikku üritust.

Kõik laureaadid said Vahram Muradyani maali, millest igaühe keskmes on täht T. Laureaate ja nominente õnnitles laval linnapea Urmas Klaas. Teksti kuvamisel oli lava kohale kinnitatud Timo Tootsi kujundatud naast-tabloo.

Austamistseremoonia lavastas Jaan Ulst ja kujundas muusikaliselt Ardo Ran Varres. Esinejaid oli viiulisolist Krista Sildojast ja bariton Atlan Karbist kuni Eller Brassi ja Elleri tütarlastekoorini Külli Lokko dirigeerimisel.

allikas: Tartu Postimees

The post Tartu mullune laulupidu osutus aasta kultuurisündmuse au osaliseks appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Täna, 18. veebruaril toimus Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis muusika-aastale pühendatud tänuõhtu, kus kuulutati välja aunimetuse Tartu Kultuurikandja 2014 laureaadid.

Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks Miina Härma 150. sünniaastapäevale pühendatud Tartu laulupidu „Enne ja nüüd“. Peo kunstilise juhi Riho Leppoja eestvedamisel toimunud muusikasündmuse raames toimus Tartu laululaval rohkete osavõtjate ja pealtvaatajatega laulupidu ning paljude üritustega muusikanädal. Välja anti ka Miina Härma elu ja loomingut tutvustav album.

Aasta teose looja aunimetuse pälvis maalikunstnik Imat Suumann Tartu Kunstimajas toimunud näituse „Ma tulen üle Toome“ eest.

Aasta kutseliseks koosluseks nimetati kultuurileht Müürileht, mis pälvis tunnustuse noori kõnetava ja kõnelemisvõimalust pakkuva nüüdiskultuuri väljaande arendamise ning Tartu kultuurisündmuste ja -elu aktiivse kajastamise eest.

Aasta harrastusliku koosluse aunimetusega pärjati E STuudio noortekoor koorimuusika silmapaistva ja pühendunud viljelemise ning silmapaistva esinemise eest Corki rahvusvahelisel koorifestivalil.

Aasta rahvakultuurikandja tiitli pälvis etnoloog Reet Piiri eesti rahvarõivakultuuri järjepideva uurimise ja hoidmise ning möödunud aastal ilmunud koguteose „Vana-Tartumaa rahvarõivad“ eest.

Aasta nooreks kultuurikandjaks nimetati laulja Reigo Tamm kontserttegevuse ning rollide eest Vanemuise teatris 2014. aastal.

Aasta kultuurikorraldaja kategoorias tunnustati Juhani Jaegerit, kelle eestvedamisel toimub Tartus palju erinevaid muusikasündmusi, nagu Tartu Jaani kiriku Tornimuusika sari, Eesti Heliloojate Festival ja autorilaulufestival Mailaul.

Aasta kultuurikajastaja aunimetuse pälvis muusikapublitsist ja -õpetaja ning kultuuriajakirjanik Alo Põldmäe erinevates väljaannetes kultuurisündmuste ja -protsesside professionaalse kajastamise eest.

Aasta uustulnuka preemiaga pärjati Tartu ansambel Innersound, kes tuli 2014. aastal võitjaks Eesti suurimal noortele muusikutele suunatud bändikonkursil Noortebänd.

Aasta kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli pälvis OÜ Arhiivipoisid Tartu kultuurimaastiku rikastamise eest kultuurilokaaliga Arhiiv.

Aunimetusega kaasneb Tartu linna stipendium (v.a aasta kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias), tänukiri ning Vahram Muradyani teos seeriast „Kümme „T-d“.

Muusikast ja helidest inspireeritud tseremoonia lavastas Ardo Ran Varrese idee põhjal Jaan Ulst, kujunduses kasutati kunstnik Timo Tootsi installatsioone.

Lisainfo:
Tiia Teppan, Tartu Kultuurikandja 2014 komisjoni esimees, tel 736 1223; 527 0122;
Külli Aleksanderson, Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse juhataja, tel 736 1358, 522 6253.

allikas: Tartu Linnavalitsus

The post Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja aasta tähtsündmusi appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Eile, 5. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2014. aasta kaunimad raamatud. Nende seas on ka Tartu laulupeo raames ilmunud isikualbum „Miina Härma 150. Enne ja nüüd”.

Rohkete fotodega kaunistatud albumi koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum koostöös kirjastusega SE&JS, albumi väljaandja on Tiigi Seltsimaja. Kujundas Andres Tali. Lisana on kaasas DVD-plaat Eesti Segakooride Liidu korraldatud Miina Härma juubelikontserdi salvestusega 9. veebruarist 2014. Albumi ilmumist toetas Tartu linn.

25 parima sekka kuulusid ka Tartu Kunstimuuseumi avaldatud album “Malle Leis” (koostaja Tiiu Talvistu, kujundaja Tiit Jürna), mis ilmus seoses Kunstimuuseumis toimunud Malle Leisi retrospektiiviga, samuti Tartu Kunstnike Liidu üllitatud “Tartu kunsti aabits” (koostajad Triin Tulgiste ja Markus Toompere, kujundaja Madis Katz).

Miina Härma albumist võib lähemalt lugeda Facebookist: https://www.facebook.com/tartulaulupidu/posts/1608522242696950
Kogu loeteluga saab tutvuda Rahvusramaatukogu kodulehel: http://www.nlib.ee/index.php?id=24168

Lisainfo:
Maris Peebo
Tiigi Seltsimaja
tel +372 736 1560
mob +372 506 8770
e-post Maris.Peebo@raad.tartu.ee

allikas: Tartu linnavalitsus

The post Tartu linna toetusel ilmunud raamat Miina Härmast nimetati üheks Eesti kaunimaist appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond andis teada kultuuritegelased ja -kollektiivid, kes 2014. aasta loomingulise tegevuse eest võivad saada kümnes kategoorias Tartu kultuurikandja aunimetuse.

Kultuurikandja aunimetuse andmiseks esitasid asutused ja üksikisikud 101 ettepanekut, mille hulgast tegi valiku komisjon eesotsas abilinnapea Tiia Teppaniga.

Aunimetuse laureaadid avalikustatakse 18. veebruaril tänutseremoonial, kus neile antakse kätte linna tänukiri, meene ja stipendium (viimast ei saa kultuurisõbralik ettevõte). Tartu kultuurikandja tiitleid jagatakse nüüd 14. korda.

Veebruaris 2014 kuulutati Sadamateatris Tartu aasta 2013 kultuurisündmuseks Valdur Mikita raamatu «Lingvistiline mets» ilmumine, aasta teose loojaks tänavakunstnik Edward von Lõngus ja aasta kutseliseks koosluseks kunstnikeühendus Kursi koolkond.

Esimesel aunimetuste jagamisel 2001. aasta tegevuse eest oli laureaate viis: Eesti Meestelaulu Selts, teaduskeskus Ahhaa, arhitekt Andres Lunge, Eesti Rahva Muuseumi töötaja Terje Puistaja ja lavastaja Andrus Laansalu.

Tartu kultuurikandja 2014 aunimetuse võimalikud saajad

Aasta kultuurisündmus

Tartu laulupidu «Enne ja nüüd»
Annelinna portaal ja visioonikonkurss
tänavakunstifestival Stencibility

Aasta teose looja

maalikunstnik Imat Suumann
kirjanik Hasso Krull
lavastaja Avtandil Varsimašvili

Aasta kutseline kooslus

Eesti rahvapärimuse kool
ansambel Odd Hugo
kultuuriväljaanne Müürileht

Aasta harrastuslik kooslus

E stuudio noortekoor
Tartu üliõpilasteater
Emajõe lodjaselts

Aasta rahvakultuurikandja

etnoloog Reet Piiri
rahvakultuurispetsialist Astrid Hallik
folklorist ja rahvamuusik Andreas Kalkun

Aasta noor kultuurikandja

laulja Reigo Tamm
kunstnik Sirje Joala ehk Sirla
luuletaja Tõnis Vilu

Aasta kultuurikorraldaja

Eesti heliloojate festivali ning festivalide Mailaul ja Tornimuusika eestvedaja Juhani Jaeger
rahvusvahelise autorilaulufestivali Lehesaju Muusika korraldaja Ljudmila Mesropjan
festivali Hullunud Tartu kuraator ja kirjandusõhtute sarja TarSlämm korraldaja Jaan Malin

Aasta kultuurikajastaja

muusikateadlane, pedagoog ja muusikaelu kajastaja Alo Põldmäe
Kuku raadio toimetaja Liis Laidmets
galerist, kunstikriitik ja Klassikaraadio saatesarja «Kunstiministeerium» üks juhte Indrek Grigor

Aasta uustulnuk

ansambel Innersound
Emajõe suveteatri teatrimaja Karlovas
kultuurilokaali Arhiiv programmitoimkond

Aasta kultuurisõbralik ettevõte

OÜ Arhiivipoisid
OÜ Möku
AS Giga

Allikas: Tartu Postimees»Kultuur
Tartu linnavalitsus

The post Selgus valik parimaid kultuuri alal tegutsejaid appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Oleme praegu üldlaulupeo lainel, otsime jälle juuri ja sidemeid, huvitavaid ajaloolisi momente ja üksikasju. Järjest rohkem lähevad hinda ajaloolaste ja muusikateadlaste avastused, mis aitavad taastada nii esimeste laulupidude kui teiste seniste pidude hõngu.

Kuidas anti laulupeokoorile kätte õige hääl, kas helihargiga või klaveril või harmooniumil. Kui klaveril või harmooniumil, siis pidi see pill nii-öelda põõsas olema ehk väljas laululava ääres. Või – kuidas sündisid Aleksander Kunileiu komponeeritud I üldlaulupeo ainukesed eesti laulud, Lydia Koidula sõnadele loodud „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”? Küllap need klaveri taga sündisid. On ju klaver oma algusest peale olnud helilooja kõige otsesem abiline nii klaveri- kui kooriloomingu komponeerimisel.

Siiski, tänapäeva aktiivselt tegutsevale heliloojale pole klaver enam esmatähtis abivahend. On tulnud süntesaatorid, siis arvutid ja nende rakendamine heliloominguprotsessis on klaveri rolli üksjagu vähendanud. Kui varem mängiti läbi ja kontrolliti uut teost ikka klaveril, siis nüüd valmib helitöö (juba üsna paljudel heliloojatel) põhiliselt arvuti juurest lahkumata, parandused tehakse samuti arvutis, mahamängiminegi tuleb arvutist ja ka väljaprint – ikka samast arvutist ja printeri abiga juba sellisel kujul, nagu oleks tegemist trükisega.

Ikkagi on klaver nii heliloojatel, dirigentidel kui kõigil teistel muusikutel alati varuks olemas, selle elav ja naturaalne kõla meelitab ikka enda juurde tagasi. Siiski toimib klaveri jäävuse seadus.

Klaverid, mis kannavad endas kõnekat kultuurilugu, lugusid helitööde sünnist ja dirigentide tööst uute laulude kallal – sellised pillid on väärt, et neid aeg-ajalt meelde tuletada ja näitustele vaatamiseks panna. Nii sündiski Eesti rahvuslikul klaverimuuseumil tänavuse üldlaulupeo lävel idee teha näitus Tartu ja Tartumaaga seotud laulupeoheliloojate ja -dirigentide klaveritest. Näituse koostajana valisin näitusepaigaks Tartu Maarja kiriku, sest just see kirik seisis koos Vanemuise seltsiga I üldlaulupeo hälli juures.

Näitusel on väljas Rudolf Tobiase tiibklaver S. Stehling, mis on tõenäoliselt olnud abiks mitme Tobiase üldlaulupeolaulu loomisel: need on „Varas”, „Noored sepad”, „Eks teie tea” ja „Neenia”. Juhan Simmi Eesti tiibklaveri Astroni taga on loodud kuulus „Mulgimaale”, Miina Härmaga seotud G. Leppenbergi pianiino räägib loo, kuidas selle klaveri juures sündis Pihkvas esimene eesti ooperikatsetus, laulumäng „Murueide tütar”, Eduard Tubina Schröder on olnud kaasosaline Tubina mitme sümfoonia ja laulupeolaulu „Karjase laul” loomisel. Üldlaulupidude dirigentide klaveritest on näitusel Roland Laasmäe Riga, Ants Söödi Belarus, Lauri Sirbi Weinbach, Mihkel Kütsoni Peterburi tahvelklaver Siecke. I üldlaulupeo aegseid klavereid esindab orelimeistri Ernst Kessleri 1850. aastatel Tartus valmistatud tahvelklaver E. Kessler. Dorpat. Vanemuise seltsi seotust I üldlaulupeo korraldamisega sümboliseerib seltsi kauaaegse presidendi Evald Kampuse Eesti pianiino O. Heine. Väljas on ka eesti pasunakooride isa David Otto Wirkhausi tundmatu meistri harmoonium, mida Wirkhaus kasutas Väägvere algkooli muusikatundides.

Tartu laulupeotegelaste klaverite näitust saab vaadata 7. juulini.

allikas: Sirp

The post Klaveri jäävuse seadus appeared first on Tartu laulupidu 2014.

145aastaseks saanud eesti üldlaulupidu on ligi kuu aega tähistatud väiksemates vormides. Üldlaulupidude võtmeisikute ümmargused tähtpäevad on andnud põhjust mõtiskleda alguste algustest. Läti ja eesti laulupidude alglätetel seisis Jānis Cimze (1814–1881) – käivitava energiaga isiksus, kelle sünnist möödub 4. juulil 200 aastat. Temale pühendati 30. mail Valkas Läti-Eesti laulupäev „Cimze kood”. Eesti poolelt on olnud keskmes Miina Härma (1864–1941) 150. sünniaastapäev 9. veebruaril ja temale pühendatud Tartu laulupidu „Enne ja nüüd”.

Cimzeta ja Valgas aastast 1849 tegutsenud Cimze seminarita oleksid (vähemalt praegusel kujul) olemata nii meie kui läti laulupidu. Cimze koolitas kihelkonnakooliõpetajaid ja köstreid, kes panid liikuma laulu- ja pasunakooride organiseerimise, laulu- ja mänguõpetuse leviku ja kogu üldlaulupeoks vajaliku ettevalmistuse.

Eestisse tuli seminarist üle saja kooliõpetaja ja köstri, kellest paljud osalesid I üldlaulupeo korraldamisel. Need olid rahvuslikult meelestatud ärkamisaja tegelased Joosep Kapp, Ado Grenzstein, Hans Einer, Aleksander Kunileid, Aleksander Thomson, Andreas Erlemann, Carl Robert Jakobson, Aleksander Läte … Kui koostataks läti ja eesti laulupidude ja laulupeotegelaste „sugupuu”, siis ühineksid kaks suurt haru – eesti ja läti laulupeod üheks tüveks nimega Cimze.
Jannsen kirjutas Eesti Postimehes pärast I üldlaulupidu: „Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud.

Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba …” Valka laulupäeva kavalehel ütleb aga Valka maakonna volikogu esimees Armands Krauklis: „Kas üks inimene on võimeline mõjutama kahe rahva kujunemist kultuurrahvaks? Uskumatu, aga Jānis Cimze saavutas selle oma elutööga – nii Eestis kui Lätis.”

 „Cimze kood”
Nii nimetati läti-eesti laulupäeva Valkas Pedeli jõe maalilises käärus. Kultuurisemiootiliselt tabav (kood – võti leppemärkide süsteemis andmete säilitamiseks ja edastamiseks), sest Cimze ongi läti ja eesti laulupidude algallikate võti, kuigi põhjalikum uurimine tema tähendusest Liivi-, Läti- ja Eestimaa kultuurile on veel algstaadiumis.
ÜRO kultuuriorganisatsiooni UNESCO kalendris on Cimze 200. sünniaastapäev võrdväärne Jean Sibeliuse ja Mihhail Lermontovi tähtpäevaga. Millal jõuab mõni eesti kultuurihiiglane UNESCO kalendrisse? Kas Miina Härma ja tema 150. sünnipäev oli selleks liialt lokaalse tähendusega? Kas Ernesaks ja tema 100. sünniaastapäev oleks seda väärinud? Eesti, Läti ja Leedu üldlaulupidu on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Cimze pretsedent annab lootust, et UNESCO kalendrisse satub ka teisi üldlaulupidude ülemaailmse tähenduseni viijaid.
 „Cimze koodi” kava jagunes sõbralikult pooleks: kõigepealt eesti laulud ja esinejad, siis läti omad. Omapära lisas läti osa teadustus eesti keeles ja eesti kava läti keeles. Kulminatsioonihetked tulid lätlastelt – Inga Meijere seaded Cimze kogutud läti rahvaviisidest põimituna naiste saksofonikvarteti n(ex)t
move džässistiilis vahemängudega. Väga huvitav lahendus! Emotsionaal-visuaalselt mõjuv oli Kārlis Lācise lõpulugu lavastusest „Puhu, tuul”, finaal lava ja publiku vahelt voolavast Pedeli jõest purskuvate fontäänidega, mille intensiivsus seostus laulu dünaamikaga.     Â
Eestit esindasid põhiliselt Lõuna-Eesti esinejad. Eraldi astus kava alguses üles RAM, esitades koos kaitseväe puhkpilliorkestriga (dirigent Peeter Saan) René Eespere oratooriumi „Ante lucem” ehk „Enne valgust”, mis on tellitud Cimze 200. sünniaastapäevaks. Anne Lille filosoofiline ja ajatu ladinakeelne tekst puudutas sümboolselt tundeid seostatuna koidueelse ajaga, ajaga „enne meie rahvuslikku ärkamisaega, kui enne „koitu” jagasid eestlastele vaimset valgust paljud isikud ja üks neist oli kindlasti Jānis Cimze” (Eespere tekstist kavalehel).Â
Eespere teos on igas mõttes kaalukas. Autor on arvestanud publiku enamuse vastuvõtuvõimega ega koorma kuulajat liigselt nüüdisaegsete väljendusvahenditega. Siiski pani oratoorium publiku omamoodi proovile – ollakse ju laulupidudel harjutud lauludega, mida on lihtsam vastu võtta. Arvangi, et niisuguste suurvormide esitus jäägu ikkagi kontserdisaali.

 „Enne ja nüüd”
Laulupeo „Enne ja nüüd” 7. juunil Tartu laululaval ja sellele eelnenud muusikanädala pühendasid korraldajad laulupeo kunstilise juhi Riho Leppoja eestvedamisel kaaslinlasele Miina Härmale. Kogu „laulupeotsükkel” saigi Härma-keskne ja -vääriline ja selle oleks võinud vabalt nimetada ka „Härma koodiks”.
Härma nime taga on suur tükk eesti muusikalugu, mille esiletoomine on väga tänuväärne ettevõtmine, seda nii Tartu kui kogu Eesti kultuurikontekstis. Härma iseloomustamisega käib sageli kaasas sõna „esimene”: esimene eesti naishelilooja, esimene naisorganist, kooridirigent, esimese laulumängu „Murueide tütar” autor, esimene naine koori ees üldlaulupeol …
Laulupeol kõlas mitu Härma märgilise tähendusega laulu, neist „Meeste laulul” on eriline koht kogu meeskoorilaulus, „Tuljaku” lust ja tantsijate kaasamine käivitas seegi kord emotsionaalse kulminatsiooni. Need kaks laulu on olnud hea laulupeolaulu sünonüüm.   Â
Sündmuseks kujunes Härma soliid­se, tugeva teadusliku kallakuga albumi esitlus Tartu laulupeomuuseumis. Selle uudseid fotosid ja fakte sisaldava teose põhikoostajad on Ene Kuljus ja Risto Lehiste teatri- ja muusikamuuseumist.
Miina Härma gümnaasiumi jõududega kanti Vanemuises ette laulumäng „Murueide tütar” (lavastaja Ivika Hein). Härma kirjutas laulumängu Pihkvas aastail 1900–1902 koostöös libreto autori Peäro Pitkaga (kirjanikuna Ansomardi). See oli gümnaasiumist igati tore ettevõtmine! Peaosades esinesid Maria Leppoja ja Rasmus Kull, kaasa lõid gümnaasiumi koor ja Eesti muusikaõpetajate sümfoonia­orkester (dirigent Lilyan Kaiv).
Koostöös Eesti heliloojate festivaliga anti Vanemuise kontserdimajas laulupeo eelkontsert, mille teoste valikul otse laulupeo pealkirjast „Enne ja nüüd”. Kõlasid kaks suurvormi eesti klassikast ja kaks nüüdismuusikast: Kreegi kantaat „Kalevipoeg nõiakoopas” ja Tobiase kantaat „Johannes Damaskusest” ning Mart Siimeri „Ipsum esse” ja esiettekandes jaapani helilooja Chikako Morishita „Vaikus”. Suurvormide ettekandmine haakub Eesti Vabariigi aegse üldlaulupeotraditsiooniga, kui pidude eel või ajal esitati eesti ja välismaa autorite suurvorme, ka oopereid.

Häälestatuna laulupidude lainele tuli üks mõte: I üldlaulupidu ja üldlaulupeod laiemalt on meile identiteedi kui kultuuriloo seisukohast nii olulise tähendusega, et seda peaks kajastama mängufilmis. Imestan, miks pole nii olulist teemat filmikeeles veel käsitletud (ooperit I üldlaulupeost plaanis 1970. aastail Gustav Ernesaks). Süžee oleks täis dramaturgiat, vastasseise, tegutsemas markantsed kujud nagu Koidula, Jannsen, Jakobson, Kunileid, Willigerode, Cimze oma seminari kasvandikega … Kulminatsioon oleks laulupeo eelproov Tartu Maarja kirikus, kus oli palju kaalul – kas üleüldse õnnestub esimene suur kooslaulmine? Tähelepanu pälvisid I laulupeo peakorraldajad Vanemuise selts ja Tartu Maarja kirik. 2019. aastal on meie üldlaulupidude 150. aastapäev. Mis oleks ülevam kui see, et laulupeo kultuuri­programm sisaldaks filmi meie aust ja uhkusest!

allikas: Sirp

The post Valkas „Cimze kood”, Tartus „Enne ja nüüd” appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Laupäevast Tartu laulupidu «Enne ja nüüd» soosis ilmataat igati. Terve läinud nädala väldanud tiheda muusikaprogrammi lõpetamist nautisid nii muusikud kui ka väljakutäis pealtvaatajaid.

Laupäeval kogunes üle 8000 laulja, tantsija ja puhkpillimängija Tartu laululavale, et tuua kuulajateni nii traditsioonilist kui ka uut repertuaari.Pidu alustasid ühendkoorid lauludega «Koit» ja «Mu isamaa mu õnn ja rõõm» ning peo lõpetas kõiki esinejaid kaasav «Tartu marss», ei puudunud muidugi ka «Tuljak».

Härma temaatika

Tänavusel laulupeol oli väga oluline koht Miina Härmal, pidu oli pühendatud helilooja 150. sünniaastapäevale.

Miina Härma temaatika oli esindatud mitmel viisil: ühelt poolt lauludena, aga anti ka välja juubelialbum ning Vanemuises sai näha teatrietendust.

«Kui maikuus muretsesid korraldajad, et kooride eelproovid polnud veel kõige paremad, siis ühel hetkel oli Tallinna laulupeo koormus kaelast ära ja jõuti rohkem tegelda Tartu repertuaariga,» rääkis tänavuse laulupeo direktor ja kunstiline juht Riho Leppoja.

Laulupeo keskmeks olid ühendkoorid, kelle taset peab Leppoja väga heaks. Uue laulu «Nüüd» kohta ütlesid paljud dirigendid, et see võiks ka üldlaulupeo ühendkooride repertuaari kuuluda, rääkis ta.

Eelkontserte piisavalt

Korraldajaid pani alguses muretsema, et eelkontserte ja -üritusi on liiga palju ning kas neile leidub ka piisavalt publikut. Kunstilise juhi sõnul huvilisi jätkus, küll mitte sada protsenti, kuid tagantjärele arvas ta, et ühtegi eelüritust poleks ära jätnud.

Leppoja kahetses, et kavas polnud Härma laulu «Emakesele», millele oleks võinud teha väga hea orkestrisaate ning pealegi on see laul rahva hulgas hästi tuntud ja seetõttu jäi natukene kripeldama.

Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas laulupeo lõpus, et ei oska öelda, kas see hetk, milles ta parajasti viibib, on enne või nüüd. «Igas muusikanädala kontserdis, proovis, rongkäigus, rõõmus ja puudutuses, laulupeost rääkimata, oli käe ulatamine kümnete ja sadade aastate taha,» rääkis ta.

Linnapea lisas, et tartlastel on õigus nii öelda, sest Tartu muusikakultuuril on väga pikad ja käänulised juured.

«Ma ei rõhunud laulupeol millelegi originaalsele, et peab väga silma paistma, vaid eesmärk oli teha traditsiooniline Eesti laulupidu. Ma arvangi, et need peod, mis leiavad aset iga viie aasta tagant, peaksid olema traditsioonilise ülesehituse ja repertuaariga,» rääkis Leppoja laulupeo muljeid jagades. Ta lisas, et pärast pidu polnud üldse väsimust, pigem rahulolu.

allikas: Tartu Postimees

The post Laulupidu lõpetas kireva muusikanädala appeared first on Tartu laulupidu 2014.

Tartus toimub täna õhtul helilooja ja koorijuhi Miina Härma 150. sünniaastapäevale pühendatud Tartu laulupidu. Tänavuse Tartu suurpeo tunnuslauseks on Härma segakoori laulu pealkiri “Enne ja nüüd”, mis seob kunstilise juhi Riho Leppoja sõnul laulupidude ajaloo.

145 aastat tagasi toimus Tartus esimene üldlaulupidu ja kuigi nn suurt laulupidu Tartus enam ei peeta, on traditsioon seal endiselt tajutav. Üheskoos marssis lauluväljaku poole üle 8000 esineja, vahendas “Aktuaalne kaamera”.Tänavuse Tartu laulupeo keskmes seisis aga Miina Härma – helilooja ja koorijuht, kelles sünnist sai sel aastal mööda 150 aastat. “Enne ja nüüd” on Miina Härma segakoorile mõeldud laul ja see on ka tänavuse laulupeo pealkiri.

“On see ka ju aegade side. Enne ja nüüd – laulupidude ajalugu esimesest laulupeost tänaseni välja,” põhjendas Tartu laulupeo kunstiline juht Riho Leppoja.

allikas: kultuur.err.ee

The post Tartu laulupidu seob tänavu kogu suurpeo ajaloo appeared first on Tartu laulupidu 2014.